Kuidas optiline kaabel metsa sai?

 Kuna inimese eelased on pärit savannist (1) siis meie jaoks on džungel olnud alati natuke võõrastav, olgu ta siis koosnev puudest, betoonist ja terasest või siis kaablitest ja serveritest. Ja selleks et džunglis ellu jääda on alati kehtestatud reeglid, ära liigu üksinda, ära ületa teed siis kui punane foor põleb ja ... nagu võrgudžunglis väga otseselt kehtestatud netiketti polegi... On olemas küll soovitused, mida tunnustatakse juba eelmise sajandi lõpust, aga needki on osaliselt jalgu jääma hakanud ajale. Mitte küll otseselt kõik, kuid mõni siiski.

Kui ma vaatasin otsa netiketi nii nimetatud kümnele käsule jäi mulle silma üks, mis ma tunnen vajaks vast erilist kohendamist: „Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust“. Kui 90’datel oli tegu vägagi ajakohase ja õigel kohal oleva soovitusega, sest interneti kiirused olid teised ning see omakorda tähendas pikemat ajakadu andmete ja info kätte saamisel, siis nüüdseks tavakasutaja jaoks ei tohiks see enam olla probleem. Kiirused on märgatavalt suurenenud, mis tähendab, et nende kaudu liigutatavad andmemahud on ka suuremad.

Samas esimene pool sellest võiks ju edasi kehtida, teist inimest ja tema panustatud aega võiks ju ikka hinnata (eriliselt sügav torge siit minu poolt kõigi AAA mängustuudiote pihta, kes püüavad kaelkirjaku skeletti vaala pähe müüa).

Samas üks reegel on jäänud püsima jäänud ning ma tunnen, et ajas ka oma väärtust ja olulisust kasvatanud: Austa teiste inimeste privaatsust. Privaatsus on nüüdseks muutunud juba ütleks, et luksus kaubaks. Seda ei ole enam igal pool ja kohe kindlasti mitte igal ühel ja alati. Keegi ikka kogub või siis üritab koguda mingeid andmeid. Privaatsuse tagamine ma leian, peaks olema interneti džunglis paremini tagatud. Võime küll keelduda küpsistest, aga ega see ka kõige vastu ei aita ju alati. 

Olgugi, et oleme jõudnud oma evolutsioonis kolmandasse džungli ajastusse ei tähenda see seda, et me peaksime käituma kuidagi korrapäratult või reegleid mitte jälgides. See on meie kolmas kord, võiksime juba ju lõpuks arusaada, et see ei ole midagi nii palju erinevat kahest eelmisest kogemusest. Ja kui kõik, või vähemalt enamus jälgivad reegleid ning aitavad nende ajakohastamisele kaasa on lõpuks kõigil parem.






Kasutatud allikad:

(1) https://humanorigins.si.edu/education/introduction-human-evolution


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Kuidas Suströmming sai minu tuppa?

Kujutis
Tehnoloogiamaailm on läbi aegade olnud täis uuenduslikke lahendusi. Mõni neist muudab meie igapäeva elu lihtsamaks, mõni on olnud enda ajast liiga ees ja mõni on lihtsalt liiga jabur olnud, ning läbi selle jäänud ajalukku. See ajendabki kirjutama kolmest leiutisest, mis on silma jäänud. 1969. aastal paigutati esimene ühendus punkt, 1971 aastaks oli neid punkte juba 15. Kõik see sai alguse Los Angelest ning ulatus Bostonini. Nüüdseks juba üle maailma ja kaugemalegi. Ehk siis sai alguse süsteem, mida teatakse nüüdsel ajal internetina, siis ARPANETi nime all. ARPANET’is liikusid ka esimene e-kiri, kui ka toimus esimene digitaalne vestlus. Tegu oli oma ajamõistest väga uuendusliku süsteemiga, sest see võimaldus nii otse suhtlust erinevate arvutite vahel, mis omakorda tähendas et võrk ei olnud enam tsentraliseeritud. See omakorda tähendas lihtsamat töökindlamat süsteemi.  Kuid alati ei ole sellised uuenduslikud lahendused tulnud välja õigel ajal, vahel on olnud toode hea, kuid ümbritsev...
Lisateave

Aga miks me ei Gopherda Bobr’it?

Kujutis
Osad tehnoloogiad tulevad, et jääda, teised see eest lähevad, selleks et minna. Lihtne. Kogu tehnoloogia sektori võiks võtta julgelt kokku sõnadega, et igav siin ei hakka ja iga päev tuleb midagi uut, mille üle otsustavad kasutajad, kas see jääb või mitte. Kas teate, mis seob aastaid 1971,  1972 ja 1976? Või mis ühendab inimesi kellest ühte teatakse Ray, teist Larry ja kolmandat Elizabethi nime järgi? E-mail ühendab. See on üks tehnoloogia mis on tulnud et jääda ning kasvada. 2022 aastaseisuga oli maailmas  üle 4,25 miljardi aktiivse emaili konto omaniku. Kes saatsid kokku ca 3.1 miljonit kirja sekundis. Aga tulles tagasi eelpool mainitud kolme nime juurde siis Ray Tomlinson töötas Cambridges välja süsteemi, mis kasutas @ sümbolit selleks, identifitseerida adressaati. Aasta hiljem 1972 töötas Larry Roberts välja esimese programmi, mis võimaldas e-kirju hallata. Elisabeth II oli esimene riigipea, kes kasutas Arpanet’i selleks et saata e-kirja. Ja kui tulla tagasi olevikku, ei k...
Lisateave

Kas jälgida või mitte jälgida? Selles ei ole küsimus.

Kujutis
Avalik interneti ruum Eestis on väga selgelt mõjutatud suurtest tehnika hiidudest ning nende poolt pakutavatest teenustest. Ja kuna tegu on tasuta teenustega enamasti, siis peaks väga selgelt endale selgeks tegema, et isik, kes tarbib teenuseid on toode ning sellest mõõda kahjuks ei pääse. See omakorda tähendab, et andmed liiguvad edasi kuhugi kolmandatesse kätesse, mis oma korda jõuavad ringina tagasi meie ekraanidele. Näiteks, lõpetasid lõhnaküünalde otsimise netist, järelikult on aeg reklaamida mähkmeid (1).  Tavameedia kahjuks sõltub veebireklaamidest, mis omakorda soodustavad jälgimismehhanismide kasutamist ning loomist.   Samas vaadates otsa riigi, eelkõige E-riigi teenustele siis siin on peidus üks suur võimalus. Kui hetkel pääseme ligi läbi terviseportaali oma tervise andmetele, või vaadata läbi eesti.ee lehe, kui kaua kehtivad autojuhi load, või, kes on teinud päringu minu dokumentide kohta. Ehk oleks siin võimalus luua ka keskkond, kus eesti kodanik, näeks ka se...
Lisateave