Ta-da-da-daaaa ehk kui saatus koputab uksele.

 Kindlasti tundsite postituse pealkirjas ära ühe ammustest aegadest pärinevat tuntud teost. Või näiteks „Boom boom clap... Boom boom clap“. Ka see võiks kindlasti tuttav ette tulla. Kuigi mõlemad on tuntud on tegu esimesel juhul vabalt taasesitatava teosega, teisel juhul on tegu autori õigustega kaitstud teosega(1). 

Vaatasin otsa WIPO (Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon) poolt hallatavatele süsteemidele ning silma jäi kaks lahendust, mis on nende poolt välja töötatud, kuid on sama erinevad oma edukuses nagu eelpool toodud kahte muusikapala katvad autoriõigused (või siis nende puudumine). 

Üks neist ongi see sama – autoriõigused. Kui süsteem näeb ette, et autor omab teose õiguseid 70 aastat, enne kui teos muutub vabalt kasutatavaks, siis kaasaegse tempo juures on 70 aastat väga pikk aeg. Digitaalne sisu levib väga kiiresti, on muutuv ja pole kuidagi reglementeeritud. Näiteks kas meemid kuuluvad autoriõiguste alla? Või kas striimid peaksid olema autori õigustega kaetud? Ma arvan, et kumbagi neist väljendusviisidest ei olnud olemas, kui antud punkte kokku pandi. Samas ei lahenda see praegune olukord ära seda, mida ta pidi aitama lahendada – piraatlus on ikka veel olemas ja mida rohkem neid erinevaid voog-edastuse lahendusi tuleb, seda ahvatlevamaks antud variant taas muutub(2).

Kuid kus viga näed laita, seal tule ja aita... Kuidas seda võiks parendada? Algatuseks võiks uuendada seadusi, nii et oleks hõlmatud ka TI(tehis-intellekti) ja  digitaal loomingu erisusi. Samuti võiks vast üle vaadata ka kuidas on litsentsid tasakaalus looja ja tarbija huvidega. Ma usun, et kui võtta algatuseks ette juba paar väiksemat sammu on asi juba natuke parem kõigi jaoks.

Samas on olemas ka olemas lahendus, mis on ajale paremini vastu pidanud. Kui ma toon näiteks sõnad: Adibas, Neki. Siis neid seob soov olla kellegi teise moodi ehk olla tuntud kaubamärgiga sarnane. Kui ennist kirjutasin autoriõigustest, siis nüüd kaubamärgi kaitsest. Antud lahendus on ajale väga hästi vastu pidanud. Kui esinebki vaideid, siis neid lahendatakse üldjuhul juriidiliste isikute vahel. Samuti on võimalik kaubamärki kaitsta tähtajatult. 

Kui vaadata õiguste kaitsmise maailma üldisemalt, siis ka siin on veel teha küllaga. Aga ilmselt see ongi kõigi selliste suurtele ning rahvusvahelistele lepetele omane. Osapooli on palju, kõigil on erinevad huvid ning ootused ning konsensuse leidmine osapoolte vahel keeruline.Aga olgu see Ta-da-da-daa või „Boom boom clap... Boom boom clap“, head  muusikat, nagu ka head toodet on alati hea tarbida. Seega ehk meie jaoks annabki see kehtestatud reeglite standard mingi kindlustunde selles osas, mida me tarbime.





Allikad:
(1) https://www.easysong.com/search/songs/song-copyright-holder-information.aspx?s=17776
(2) https://www.wipo.int/en/web/copyright
(3) https://www.wipo.int/en/web/trademarks


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Kuidas Suströmming sai minu tuppa?

Kujutis
Tehnoloogiamaailm on läbi aegade olnud täis uuenduslikke lahendusi. Mõni neist muudab meie igapäeva elu lihtsamaks, mõni on olnud enda ajast liiga ees ja mõni on lihtsalt liiga jabur olnud, ning läbi selle jäänud ajalukku. See ajendabki kirjutama kolmest leiutisest, mis on silma jäänud. 1969. aastal paigutati esimene ühendus punkt, 1971 aastaks oli neid punkte juba 15. Kõik see sai alguse Los Angelest ning ulatus Bostonini. Nüüdseks juba üle maailma ja kaugemalegi. Ehk siis sai alguse süsteem, mida teatakse nüüdsel ajal internetina, siis ARPANETi nime all. ARPANET’is liikusid ka esimene e-kiri, kui ka toimus esimene digitaalne vestlus. Tegu oli oma ajamõistest väga uuendusliku süsteemiga, sest see võimaldus nii otse suhtlust erinevate arvutite vahel, mis omakorda tähendas et võrk ei olnud enam tsentraliseeritud. See omakorda tähendas lihtsamat töökindlamat süsteemi.  Kuid alati ei ole sellised uuenduslikud lahendused tulnud välja õigel ajal, vahel on olnud toode hea, kuid ümbritsev...
Lisateave

Kuidas ma Ameerikas käisin?

Kujutis
Sellest on nüüd möödas juba hea kaks kuud, kui õnnestus veeta pea nädala jagu aega Ameerika Ühendriikides, California osariigis, Räniorus. Kuna oli konverents koolitus JAVAone ’25 siis kasutasingi võimalust võtta sisse teadmisi maailma tippudelt ning tuua endaga kaasa nii palju kui võimalik. Aga miks sellest siis alles nüüd kirjutada? Nagu heade asjadega ikka, esmalt tuleb lasta seedida, et eufooria üle läheks ning see parim creme de la creme pinnale kerkiks. Konverentsil oli palju huvitavaid ettekandeid ja ka töötubasid, näiteks ehitasime koos Josh Long’iga (soovitan vaadata tema demo ühelt teiselt konverentsilt LINK) Väga laheda koerte adopteerimise keskkonna. Mis minule kui loomasõbrale ja JAVA entukale oli väga tore kogemus. Eriti kui veel seda tutvustatakse humoorikalt.  Värvikaid esinemisi oli veel ning läbivaks teemaks nagu nüüdsel ajal ikka oli AI, kuid mis nii osalejatega, kui ka ettekannetest kõlama jäi on see, et AI on tulnud, et jääda. Samas alati rõhutati, et AI ei tul...
Lisateave

Aga miks me ei Gopherda Bobr’it?

Kujutis
Osad tehnoloogiad tulevad, et jääda, teised see eest lähevad, selleks et minna. Lihtne. Kogu tehnoloogia sektori võiks võtta julgelt kokku sõnadega, et igav siin ei hakka ja iga päev tuleb midagi uut, mille üle otsustavad kasutajad, kas see jääb või mitte. Kas teate, mis seob aastaid 1971,  1972 ja 1976? Või mis ühendab inimesi kellest ühte teatakse Ray, teist Larry ja kolmandat Elizabethi nime järgi? E-mail ühendab. See on üks tehnoloogia mis on tulnud et jääda ning kasvada. 2022 aastaseisuga oli maailmas  üle 4,25 miljardi aktiivse emaili konto omaniku. Kes saatsid kokku ca 3.1 miljonit kirja sekundis. Aga tulles tagasi eelpool mainitud kolme nime juurde siis Ray Tomlinson töötas Cambridges välja süsteemi, mis kasutas @ sümbolit selleks, identifitseerida adressaati. Aasta hiljem 1972 töötas Larry Roberts välja esimese programmi, mis võimaldas e-kirju hallata. Elisabeth II oli esimene riigipea, kes kasutas Arpanet’i selleks et saata e-kirja. Ja kui tulla tagasi olevikku, ei k...
Lisateave