No mida võrku?

Inimkonnal on väga selge vajadus informatsiooni järele. Ja mida lihtsamini seda kätte saab seda parem. Ja eriti hea kui on negatiivsed uudised, sest need tõmbavad meid ju veelgi rohkem endasse ja panevad meid tundma ise hästi (hea, et minuga nii ei ole läinud)(1). Samas tulenevalt informatsiooni üleküllusest on muutunud ajas lühemaks ka meie, kui uudiste vastuvõtjate keskendumis välp uudiste sisule. See omakorda sunnib kohanema meediamajasid ning leidma viise, kuidas see klick ikkagi kättesaada, selleks et reklaami müüa. On olemas selles vallas väga edukaid näiteid ja ka vähem edukamaid. Seega vaatlekski siin paari – ühte edukat, teist vähem edukat. Et oleks paremini võrreldav, vaatlen mõlemat kandidaati samades formaatides – nende koduleht, Facebook ja instragram. Positiivse näitena tooksin välja Ühendkuningriikide välja ande The Guardian . Nende veebileht on minu silmis väga kasutaja sõbralik, selget sektsioonid, täpsed, tabavad ja lühikesed pealkirjad ning info on kergesti omandata...

Kuulates täna, Eesti Vabariigi aastapäeval President Alar Karise kõnet jäi mulle, kui infotehnoloogia tudengile, tarkvaraarendajale ja muidu tehnika huvilisele kõlama lause: „Inimene ei pea kartma tehisintellekti, vaid teist inimest, kes kasutab tehisaru paremini kui tema.“  Ma ei saa sellega kahjuks nõustuda. Inimest kes on jõudnud oma arengu teel teistest natuke ette võiks hoopis imetleda ning püüda temalt midagi õppida, püüa teha temaga koostööd. Ühtlasi pani see mind mõtlema, et mis tehisarud (lisaks Jaan Aru’le) meil on?  Üllatuseks vaid üks tuli pinnale pärast otsingumootoris ringi tuhlamist - https://tehistaip.ee/ . Ehk siis seis on suhteliselt nadi. Aga mis seal siis ikka, äkki on veel lahendusi, maailmas mis toetavad eesti keelt? Minu senine kogemus ütleb, et toimetavad ka teised tehisarud päris hästi kui kasutada eesti keelt sisendina.  Ehk siis mina kutsun üles küll kõiki katsetama nende tehisarudega, päris tore on, keegi ei saa viga ja targemaks saab ka. Head ...

Osad tehnoloogiad tulevad, et jääda, teised see eest lähevad, selleks et minna. Lihtne. Kogu tehnoloogia sektori võiks võtta julgelt kokku sõnadega, et igav siin ei hakka ja iga päev tuleb midagi uut, mille üle otsustavad kasutajad, kas see jääb või mitte. Kas teate, mis seob aastaid 1971,  1972 ja 1976? Või mis ühendab inimesi kellest ühte teatakse Ray, teist Larry ja kolmandat Elizabethi nime järgi? E-mail ühendab. See on üks tehnoloogia mis on tulnud et jääda ning kasvada. 2022 aastaseisuga oli maailmas  üle 4,25 miljardi aktiivse emaili konto omaniku. Kes saatsid kokku ca 3.1 miljonit kirja sekundis. Aga tulles tagasi eelpool mainitud kolme nime juurde siis Ray Tomlinson töötas Cambridges välja süsteemi, mis kasutas @ sümbolit selleks, identifitseerida adressaati. Aasta hiljem 1972 töötas Larry Roberts välja esimese programmi, mis võimaldas e-kirju hallata. Elisabeth II oli esimene riigipea, kes kasutas Arpanet’i selleks et saata e-kirja. Ja kui tulla tagasi olevikku, ei k...

Tehnoloogiamaailm on läbi aegade olnud täis uuenduslikke lahendusi. Mõni neist muudab meie igapäeva elu lihtsamaks, mõni on olnud enda ajast liiga ees ja mõni on lihtsalt liiga jabur olnud, ning läbi selle jäänud ajalukku. See ajendabki kirjutama kolmest leiutisest, mis on silma jäänud. 1969. aastal paigutati esimene ühendus punkt, 1971 aastaks oli neid punkte juba 15. Kõik see sai alguse Los Angelest ning ulatus Bostonini. Nüüdseks juba üle maailma ja kaugemalegi. Ehk siis sai alguse süsteem, mida teatakse nüüdsel ajal internetina, siis ARPANETi nime all. ARPANET’is liikusid ka esimene e-kiri, kui ka toimus esimene digitaalne vestlus. Tegu oli oma ajamõistest väga uuendusliku süsteemiga, sest see võimaldus nii otse suhtlust erinevate arvutite vahel, mis omakorda tähendas et võrk ei olnud enam tsentraliseeritud. See omakorda tähendas lihtsamat töökindlamat süsteemi.  Kuid alati ei ole sellised uuenduslikud lahendused tulnud välja õigel ajal, vahel on olnud toode hea, kuid ümbritsev...