Kas tõesti ühe uudistemaja lõpp? Loe alt poolt!!!!

Inimkonnal on väga selge vajadus informatsiooni järele. Ja mida lihtsamini seda kätte saab seda parem. Ja eriti hea kui on negatiivsed uudised, sest need tõmbavad meid ju veelgi rohkem endasse ja panevad meid tundma ise hästi (hea, et minuga nii ei ole läinud)(1). Samas tulenevalt informatsiooni üleküllusest on muutunud ajas lühemaks ka meie, kui uudiste vastuvõtjate keskendumis välp uudiste sisule. See omakorda sunnib kohanema meediamajasid ning leidma viise, kuidas see klick ikkagi kättesaada, selleks et reklaami müüa. On olemas selles vallas väga edukaid näiteid ja ka vähem edukamaid. Seega vaatlekski siin paari – ühte edukat, teist vähem edukat. Et oleks paremini võrreldav, vaatlen mõlemat kandidaati samades formaatides – nende koduleht, Facebook ja instragram.


Positiivse näitena tooksin välja Ühendkuningriikide välja ande The Guardian.

Nende veebileht on minu silmis väga kasutaja sõbralik, selget sektsioonid, täpsed, tabavad ja lühikesed pealkirjad ning info on kergesti omandatav ka inimesele, kelle emakeel ei ole inglise keel.  Lisaks on alamlehed jagatud väga mõnusateks sektsioonideks. Facebook – mõnusalt lihtne ja loetav stiil postitustes, mõnigi postitus, mis suunab nende artiklile on püstitatud küsimusena, mis suunab arutlema. Instagram  - Minu jaoks koht kus The Guardian näitab väga selgelt eeskuju – mis võiks olla toredam, kui näha lühikest video lugu sellest, kuidas 105 daamile korraldati sünnipäeva reiv? (link).

Lühidalt väga mõnusalt kaasa haarav ning emotsioone loov lähenemine.


Järgmiseks purjetame üle suure lombi – CNN.

Veebileht on väga hea näide informatsiooni ülekülluse loomisest – kolm tulpa tihedalt täis topitud infot, mis ei ole isegi kuidagi kategoriseeritud ja selleks, et oleks veel eriti palju infot on paigutatud ühte kolmest tulpa veel kolm videolugu kõrvuti. Ütlen otse, võtab silme eest kirjuks. Facebooki kasutatakse vaid artiklitele viitamiseks ning puudub kaasamise või arutluse pakkumine, lihtsalt lause uudisest. Instagram – On nii videolugusid, kui ka vaid fotosid, mis suunavad edasi juba nende veebilehele. Kuid mis minu jaoks jääb kõlama on negatiivse emotsiooni ja hirmu pealt müümine. 


Ehk nagu näha uudiseid ja infot saab edastada tarbimise ühiskonnale mitmel viisil, mõned kasutavad neid viise edukamalt, teised seevastu jätavad võimaluse kasutamata.

 

Tehisaru joonistus uudiste omandamisest abaõhu keskkonnas. 


kasutatud allikad
(1) https://www.vox.com/the-highlight/23596969/bad-news-negativity-bias-media

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Kuidas Suströmming sai minu tuppa?

Kujutis
Tehnoloogiamaailm on läbi aegade olnud täis uuenduslikke lahendusi. Mõni neist muudab meie igapäeva elu lihtsamaks, mõni on olnud enda ajast liiga ees ja mõni on lihtsalt liiga jabur olnud, ning läbi selle jäänud ajalukku. See ajendabki kirjutama kolmest leiutisest, mis on silma jäänud. 1969. aastal paigutati esimene ühendus punkt, 1971 aastaks oli neid punkte juba 15. Kõik see sai alguse Los Angelest ning ulatus Bostonini. Nüüdseks juba üle maailma ja kaugemalegi. Ehk siis sai alguse süsteem, mida teatakse nüüdsel ajal internetina, siis ARPANETi nime all. ARPANET’is liikusid ka esimene e-kiri, kui ka toimus esimene digitaalne vestlus. Tegu oli oma ajamõistest väga uuendusliku süsteemiga, sest see võimaldus nii otse suhtlust erinevate arvutite vahel, mis omakorda tähendas et võrk ei olnud enam tsentraliseeritud. See omakorda tähendas lihtsamat töökindlamat süsteemi.  Kuid alati ei ole sellised uuenduslikud lahendused tulnud välja õigel ajal, vahel on olnud toode hea, kuid ümbritsev...
Lisateave

Aga miks me ei Gopherda Bobr’it?

Kujutis
Osad tehnoloogiad tulevad, et jääda, teised see eest lähevad, selleks et minna. Lihtne. Kogu tehnoloogia sektori võiks võtta julgelt kokku sõnadega, et igav siin ei hakka ja iga päev tuleb midagi uut, mille üle otsustavad kasutajad, kas see jääb või mitte. Kas teate, mis seob aastaid 1971,  1972 ja 1976? Või mis ühendab inimesi kellest ühte teatakse Ray, teist Larry ja kolmandat Elizabethi nime järgi? E-mail ühendab. See on üks tehnoloogia mis on tulnud et jääda ning kasvada. 2022 aastaseisuga oli maailmas  üle 4,25 miljardi aktiivse emaili konto omaniku. Kes saatsid kokku ca 3.1 miljonit kirja sekundis. Aga tulles tagasi eelpool mainitud kolme nime juurde siis Ray Tomlinson töötas Cambridges välja süsteemi, mis kasutas @ sümbolit selleks, identifitseerida adressaati. Aasta hiljem 1972 töötas Larry Roberts välja esimese programmi, mis võimaldas e-kirju hallata. Elisabeth II oli esimene riigipea, kes kasutas Arpanet’i selleks et saata e-kirja. Ja kui tulla tagasi olevikku, ei k...
Lisateave

Kas jälgida või mitte jälgida? Selles ei ole küsimus.

Kujutis
Avalik interneti ruum Eestis on väga selgelt mõjutatud suurtest tehnika hiidudest ning nende poolt pakutavatest teenustest. Ja kuna tegu on tasuta teenustega enamasti, siis peaks väga selgelt endale selgeks tegema, et isik, kes tarbib teenuseid on toode ning sellest mõõda kahjuks ei pääse. See omakorda tähendab, et andmed liiguvad edasi kuhugi kolmandatesse kätesse, mis oma korda jõuavad ringina tagasi meie ekraanidele. Näiteks, lõpetasid lõhnaküünalde otsimise netist, järelikult on aeg reklaamida mähkmeid (1).  Tavameedia kahjuks sõltub veebireklaamidest, mis omakorda soodustavad jälgimismehhanismide kasutamist ning loomist.   Samas vaadates otsa riigi, eelkõige E-riigi teenustele siis siin on peidus üks suur võimalus. Kui hetkel pääseme ligi läbi terviseportaali oma tervise andmetele, või vaadata läbi eesti.ee lehe, kui kaua kehtivad autojuhi load, või, kes on teinud päringu minu dokumentide kohta. Ehk oleks siin võimalus luua ka keskkond, kus eesti kodanik, näeks ka se...
Lisateave