Kuidas Suströmming sai minu tuppa?

Tehnoloogiamaailm on läbi aegade olnud täis uuenduslikke lahendusi. Mõni neist muudab meie igapäeva elu lihtsamaks, mõni on olnud enda ajast liiga ees ja mõni on lihtsalt liiga jabur olnud, ning läbi selle jäänud ajalukku. See ajendabki kirjutama kolmest leiutisest, mis on silma jäänud.

1969. aastal paigutati esimene ühendus punkt, 1971 aastaks oli neid punkte juba 15. Kõik see sai alguse Los Angelest ning ulatus Bostonini. Nüüdseks juba üle maailma ja kaugemalegi. Ehk siis sai alguse süsteem, mida teatakse nüüdsel ajal internetina, siis ARPANETi nime all. ARPANET’is liikusid ka esimene e-kiri, kui ka toimus esimene digitaalne vestlus. Tegu oli oma ajamõistest väga uuendusliku süsteemiga, sest see võimaldus nii otse suhtlust erinevate arvutite vahel, mis omakorda tähendas et võrk ei olnud enam tsentraliseeritud. See omakorda tähendas lihtsamat töökindlamat süsteemi. 

Kuid alati ei ole sellised uuenduslikud lahendused tulnud välja õigel ajal, vahel on olnud toode hea, kuid ümbritsev ei ole olnud selleks valmis. Kui praegu vaatame huviga tuleviku, kuidas tehisintellekti muuta kasutaja sõbralikumaks ja kättesaadavamaks, siis 2013 toodi turule toode Google Glass. Omast ajast selgelt ees olev seadeldis, mis pidi võimaldama läbi täiendavate sensorite ning info projitseerimise ekraanile. Kuid hetkeliseks välgatuseks ta jäigi - 2014 lõpetati toote müük. Prooviti küll uuesti 2019, kuid ka seegi kord ei osutunud see edukaks. Läbi kukkumiste peamisteks põhjusteks võib pidada kõrget hinda – teda turundati kui luksus eset, samuti tekkis hirm privaatsuse ees, sest kuna oli võimalik ümbritsevat salvestada.  Toode on küll nüüdseks vajunud unustuste hõlma, kuid samas tehnoloogia elab edasi. Kellel huvi selle tehnoloogia vastu rohkem, soovitan vaadata videot, mis asub siin.

Aga mis saab siis kui minna veelgi kaugemale ja tekib mõte tuua lõhnad internetis kasutaja juurde? 1999. aastal, kui oli ülemaailmne dotcom buum, tehnoloogia arenes ning uusi ettevõtteid infotehnoloogia sektorisse muudkui tuli juurde, loodi USA’s seade nimega iSmell, väga ülla eesmärgiga, et tuua viimane puuduv detail kasutajateni. Neil õnnestus isegi Aasia investoritelt kaasata ca 20 miljonit dollarit, mis on päris muljetavaldav summa. Neil õnnestus ka välja tulla ka prototüüpidega, kuid 2001 aasta lõpuks olid investorite poolsed vahendid otsas ning sinna see projekt jäigi. 

Nagu näha, mõned tehnoloogiad tulevad, et jääda, teised seevastu hääbuvad või on hoopiski väga pentsikud. Kuid samas, ehk ongi hea sest ei pea kartma, et lugedes blogi postitust tuleks ootamatult  Suströmmingu lõhn tuppa? 



Allikad:

1) https://www.spiceworks.com/tech/networking/articles/what-is-arpanet/ 
2) https://www.investopedia.com/articles/investing/052115/how-why-google-glass-failed.asp
3) https://thehustle.co/digiscents-ismell-fail



Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Aga miks me ei Gopherda Bobr’it?

Kujutis
Osad tehnoloogiad tulevad, et jääda, teised see eest lähevad, selleks et minna. Lihtne. Kogu tehnoloogia sektori võiks võtta julgelt kokku sõnadega, et igav siin ei hakka ja iga päev tuleb midagi uut, mille üle otsustavad kasutajad, kas see jääb või mitte. Kas teate, mis seob aastaid 1971,  1972 ja 1976? Või mis ühendab inimesi kellest ühte teatakse Ray, teist Larry ja kolmandat Elizabethi nime järgi? E-mail ühendab. See on üks tehnoloogia mis on tulnud et jääda ning kasvada. 2022 aastaseisuga oli maailmas  üle 4,25 miljardi aktiivse emaili konto omaniku. Kes saatsid kokku ca 3.1 miljonit kirja sekundis. Aga tulles tagasi eelpool mainitud kolme nime juurde siis Ray Tomlinson töötas Cambridges välja süsteemi, mis kasutas @ sümbolit selleks, identifitseerida adressaati. Aasta hiljem 1972 töötas Larry Roberts välja esimese programmi, mis võimaldas e-kirju hallata. Elisabeth II oli esimene riigipea, kes kasutas Arpanet’i selleks et saata e-kirja. Ja kui tulla tagasi olevikku, ei k...
Lisateave

Kas jälgida või mitte jälgida? Selles ei ole küsimus.

Kujutis
Avalik interneti ruum Eestis on väga selgelt mõjutatud suurtest tehnika hiidudest ning nende poolt pakutavatest teenustest. Ja kuna tegu on tasuta teenustega enamasti, siis peaks väga selgelt endale selgeks tegema, et isik, kes tarbib teenuseid on toode ning sellest mõõda kahjuks ei pääse. See omakorda tähendab, et andmed liiguvad edasi kuhugi kolmandatesse kätesse, mis oma korda jõuavad ringina tagasi meie ekraanidele. Näiteks, lõpetasid lõhnaküünalde otsimise netist, järelikult on aeg reklaamida mähkmeid (1).  Tavameedia kahjuks sõltub veebireklaamidest, mis omakorda soodustavad jälgimismehhanismide kasutamist ning loomist.   Samas vaadates otsa riigi, eelkõige E-riigi teenustele siis siin on peidus üks suur võimalus. Kui hetkel pääseme ligi läbi terviseportaali oma tervise andmetele, või vaadata läbi eesti.ee lehe, kui kaua kehtivad autojuhi load, või, kes on teinud päringu minu dokumentide kohta. Ehk oleks siin võimalus luua ka keskkond, kus eesti kodanik, näeks ka se...
Lisateave