Kuidas ma TalTech’i sattusin?

Kui nüüd kõik Agu Sihvka puhul algusest saadik ära rääkida, siis kunagi ma ei olnud IT’s. Nüüd olen. Otsustasin võtta ette pärast COVID’it karjääri muutuse tulla ära sektorist, mis ei toonud enam sära silmadesse ja proovida midagi uut. Kuna olin kokku puutunud erinevate tarkvarade arendusega, olles kliendi pool osutus valituks info tehnoloogia. Aga kus kohast alustada? Valikuid oli mitmeid. Alates näiteks igasugustest sertifikaatidest, tarkvaraarendajaks õppimise koolitustest kuni ülikoolini välja. Õnneks olen kõiki neid proovinud, nii et võin ülevaadet andes anda teenusekasutaja garantii.

Minu esimeseks valikuks osutus selline koolitus/kursus, mis vältas 6 kuud ja hoomas kõike alates andmebaasidest kuni siis frontendi arendamiseni. Toimus asi Pythonis nii, et oli päris hea alustajale (minu varasem kogemus oli seotud vaid vähesel määral VBA jms katsetamistega). Kui avanesid järgmised võimalused, liitusin ka sellise koolitusega nagu Vali IT! – tuleb tunnistada, et antud 4 nädalat intensiivset kirjutamist tarkvara juunior-juunior meeskonna juhtimisega andis korraliku kooli ja väljundiks – organite oksjoni keskkonna. Tuleb tunnistada, et tänu sellele koolitusele leidsin ka koha, kus töötan senini tarkvara arendajana. Mis ma näen, et selliste koolituste pluss on, ongi nende kontsentreeritus, see maht infot, mis sisse tuleb on meeletu, lihtsalt ole käpp ja püüa kinni. 

Kuid kui juba antud valdkonda tööle sain, tundsin et end vaja täiendama hakata, et ei jääks sektori kiirest muutumisest maha. Sai siis edasi liigutud AWS poolt pakutavate koolituste ja sertifikaatide poole. Tuleb tunnistada, et antud teekond jäi väga lühikeseks. Kuna nende sertifikaatide probleem on väga kitsas fookus, jah, nad on head kui oledki otsustanud elulõpuni AWS keskkonnas töötada, mõnes suuremas riigis või korporatsioonis võib see tõesti võimalik olla, kuid Eestis ja eriti start-up’is on see võimatu.

Aga ega siis kaks kolmandata jää. Soov teadmisi koguda ja end tööturul väärtuslikumaks teha oli ikka alles ning kui aasta hakkas sektoris täis saama, sai langetatud otsus kandideerida Taltech’i kaugõppesse IT süsteemide arenduse erialale. Nüüd kui teine semester on poole peal, 49 EAP’d tehtud ja sel semestril 45 EAP’d loodetavasti juurde tulemas, olen vast mõistnud mida kool annab ja mida peaks andma. Hetkel on tunda, et kool annabki sellise väga suure ja laia pildi, et kuidas midagi omavahel seotud on häguselt ja mis mida toetab. See on vajalik. Kuid siin juures on üks aga, nimelt ma näen, kuidas tehnoloogiad on natuke ajast maas. Ollakse mõne aine puhul kinni aegunud lahendustes (pean siin silmas eelkõige eriala aineid, mitte üldaineid vms). Ma mõistan ,et suur organisatsioon, iga muutus vajab kinnitamisi, kuid samas, kas ülikoolid ei peaks olema need asutused, kus soovitakse anda edasi kõige paremaid ja uuemaid teadmisi? Või siis mis kõige rohkem mulle siiani valmistab hämmingut – mõnede õppejõudude jaoks tunduvad kaugõppe tudengid olevat tüütud tegelased, kelle jaoks ei peaks isegi materjale ette valmistama.  Samas unustatakse ära, et enamik meist töötab juba antud valdkonnas ja tegu võiks olla pigem potentsiaalsete partneritega, kelle käest õnnestuks omandada infot kasvõi viimase aja trendide kohta turul.

Kuigi igal õppimise viisil on omad plussid ja miinused, leian et ülikool valmistab hetkel kõige põhjalikumalt ette ning avab kõige rohkem uksi. Kindlasti ei tasuks peljata ka koolitusi, mis on intensiivsed või siis üldse väga kitsaid sertifikaate. Mina olen siiani oma teekonnaga rahul. Teen baka ära ja vaatan, mis siis edasi teha, soovitan ka kõigil teistel vaadata ringi, mis võimalused veel ees võivad oodata. 

PS. Panen artikli juurdeü he pildi paari nädala tagusest ajast, kui õnnestus viibida nädal aega väga intensiivsel koolitusel/seminaril Redwood City's USA's. Soovitan soojalt kõigile. MEeletu info maht, mis seal ka omandatud sai. Isu tekitajaks- sellest tuelb ka eraldi postituste sari, aga enne pean kõik suutma endas läbi töötada. :)