No mida võrku?

Taaskord üks nädalavahetus möödas ja Ott kihutas nagu pöörane, Kanaaridel, aga läks nagu ikka. Sport tegi oma töö. Õnneks tuli ta lõpuni ilusti ja rahulikult nagu saarlased ikka vanasti oma paatidega toimetasid. Aga mitte sellest ei tahaks rääkida, vaid pigem võtaks korra tõsisemalt ette mootori mürinaga seotud paar veebilehte, mis on mõneti sarnased (mõlemal lehel, kajastatakse nelja rattaga agregaatide tegevusi), kuid siiski kasutaja kogemus on väga erinev. Kuna hiljuti õnnestus viibida USA’s siis sattusin seal ka telerist vaatama mingit uudislõiku NASCAR’i teemal. Kuna kontinent oli sama, mõtlesin, et uuriks natuke lähemalt, aga kahjuks tuli nentida, et see kogemus osutus parajaks välja kutseks, ütleks, et palju keerulisemaks, kui ringi mõõda autoga sõitmine. Esimene hetk lehte avades tekkis korraks kahtlus, kas on ikka tegu ametliku lehega või mõne tulihingelise poolehoidja enda loominguga. Selgus, et ikkagi ametliku lehega tegu. Välimuselt meenutas natuke sellist 2000’date algus...

 Viimasel ajal olen silma peal hoidnud Ubisofti juhtumil ,kus teemaks on mängude omamine, või kasutus õiguse omamine (1). See tekitaski mõtte, et aga kas on võimalik omada või siis ka kasutada mängu, mis ei ole tasuline, sest senini on jäänud kõlama see, et kui tahad mängida, tuleb maksta. Minu hea meeleks see nii ei ole. Ehk siis järgnevaks lühidalt mõnedest mängudest mis on tasuta kätte saadavad ja mida iga üks saab ise kas toetada või siis ise kaasa lüüa nende arendamisel. Üks selline edulugu, mis on hetkel veel Alphas, aga mis kasutab väga oskuslikult tarkvara arendamiseks suuantud stipendiume ja fonde ning samuti ka kasutajate ning entusiastide toetuseid on strateegia mäng nimega 0 A.D – meenutab oma olemuselt natuke Age of Empires’it, on kõikide levinud platvormide ülene. Ma ütleks et päris selline teistmoodi ja julge peale hakkamine. Soovitan proovida kõigil, ehk hakkab meeldimagi.(2) Aga kui läheneda veelgi drastilisemalt, teha kõik vabalt kättesaadavaks ja kasutatavaks, lu...

Prohveteid on igas vallas, nendest ei pääse, pigem on küsimus kuidas nende poolt loodud infoga ümber käia, või kas sellega üldse tegeleda. Kuivahel kipub asi päris metsa minema, siis seevastu kui olla valdkonnas sees võib nii mõndagi pihta minna – näiteks härra Buffet’il läheb päris hästi vahel pihta, eks see ta edukaks teebki ja kuulatavaks. Kuid samas on olnud ka infotehnoloogia sektoris isikuid, kes on oma uuendusliku, ütleks aja kohta provokatiivse mõttelõnga kirja pannud näiteks Eben Moglen, kes kirjutas 1999. aastal artikli anarhismi triumfist infotehnoloogia võtmes. Aga vaatakski siis kuidas on 26 aastat mõjunud tema kirjutusele, ja kas midagi sellest on ka paika pidanud? Kindlasti tasub välja tuua vabatarkvara leviku – levinud on Linux’i baasil serverid, kasutame ka Androidi baasil telefone või siis Pythoni programmeerimise keelt, mida enamasti õpitakse esimese programmeerimise keelena või siis põhilise lahendusena teadus töödes või andmeanalüüsis. Samuti on kasvanud ja kinnita...

 Ma usun et me kõik oleme tabanud end mõttelt, vaadates ülespoole käsuahelas, et huvitav mis selle inimese peas küll toimub. Samas ma olen rohkem kui kindel et on ka ülevalt alla mõeldud meie suunas samu mõtteid. Aga kui nüüd siia üks aspekt juurde panna. Mõelge, kui huivtav on mõelda, et mida mõtleb see inimene kes on minu meeskonnas ja mida mõtleb see inimene kes mulle ülesandeid annab. Seda huvitavamaks ju läheb. Ehk lõpuks ongi neid mõtteid ja mõtlemisi nii palju, et tasub mõtestatult edasi mõelda, millest üldse tasub mõelda. Aga samas on ka inimesi, kellele on au alt üles vaadata ja mõelda, et näe ma saan aru, mis ta mõtleb ja ootab. Ehk mõtiskleks kooraks mõnede silmapaistvamate infotehnoloogia valdkonna juhtide üle ja mille poolest nad eelkõige silma paistavad. Üks selline liider tüüpi juht, kes mulle meenub Eestist on olnud seotud ettevõttega Wise, ettevõttel on väga selge nägu ja sõnum, mille on loonud üks asutajatest – Taavet Hinrikus. Kui vaadata kas või tema LinkedIn pr...