Aga miks ma peaksin juhtinduma juhtide juhtimisest?

 Ma usun et me kõik oleme tabanud end mõttelt, vaadates ülespoole käsuahelas, et huvitav mis selle inimese peas küll toimub. Samas ma olen rohkem kui kindel et on ka ülevalt alla mõeldud meie suunas samu mõtteid. Aga kui nüüd siia üks aspekt juurde panna. Mõelge, kui huivtav on mõelda, et mida mõtleb see inimene kes on minu meeskonnas ja mida mõtleb see inimene kes mulle ülesandeid annab. Seda huvitavamaks ju läheb. Ehk lõpuks ongi neid mõtteid ja mõtlemisi nii palju, et tasub mõtestatult edasi mõelda, millest üldse tasub mõelda. Aga samas on ka inimesi, kellele on au alt üles vaadata ja mõelda, et näe ma saan aru, mis ta mõtleb ja ootab. Ehk mõtiskleks kooraks mõnede silmapaistvamate infotehnoloogia valdkonna juhtide üle ja mille poolest nad eelkõige silma paistavad.

Üks selline liider tüüpi juht, kes mulle meenub Eestist on olnud seotud ettevõttega Wise, ettevõttel on väga selge nägu ja sõnum, mille on loonud üks asutajatest – Taavet Hinrikus. Kui vaadata kas või tema LinkedIn profiili joonistub seal välja väga selge soov ja siht haarata kaasa teisedki ning leida ise viise, kuidas muuta maailma paremaks läbi tehnoloogia kasutamise. Kuidas luua ja olla osa eduloost, ehk tõeline kaasavedaja. Ehk väga inspireeriv on selline stiil, kui õigesti rakendada. (1)

Mida rohkem me areneme info ühiskonnas, seda olulisemaks läheb info edastamine ehk kommunikatsioon. Ma tean ühte juhti, kes suudab rääkida väga igava teema väga huvitavaks, nii moodi, et ka ütleme et tädi Maali saab sellest aru ja tahaks ka seda teha. Ehk kui ma lisan juurde märksõna testimine, siis ma usun et paljudki juba tajuvad, kellest on juttu – Kristel Kristel Kruustük. Ehk indiviid, kes on suutnud luuda ja kommunikeerida seal juures välja mis on testimine, miks on see vajalik ja kuidas seda võiks teha. Ehk tegu on väga oskusliku suhtlejaga. See omakorda äratab temas kui juhis usaldust ning haarab kaasa ka kõrvalseisjaid. (2)

Juhitud olla on raske, juhtida on sama raske – tean mõlemat rolli omast käest. Samas võib öelda, et hea juht suudab alati hoida oma meeskonna inspireerituna ka raskematel aegadel ning tihtilugu on see eelduseks nii nimetatud make-it-or-break-it olukordades.





Allikad:
(1) https://www.linkedin.com/in/taavethinrikus/?originalSubdomain=uk
(2) https://www.linkedin.com/in/kristelkruustuk/

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Kuidas Suströmming sai minu tuppa?

Kujutis
Tehnoloogiamaailm on läbi aegade olnud täis uuenduslikke lahendusi. Mõni neist muudab meie igapäeva elu lihtsamaks, mõni on olnud enda ajast liiga ees ja mõni on lihtsalt liiga jabur olnud, ning läbi selle jäänud ajalukku. See ajendabki kirjutama kolmest leiutisest, mis on silma jäänud. 1969. aastal paigutati esimene ühendus punkt, 1971 aastaks oli neid punkte juba 15. Kõik see sai alguse Los Angelest ning ulatus Bostonini. Nüüdseks juba üle maailma ja kaugemalegi. Ehk siis sai alguse süsteem, mida teatakse nüüdsel ajal internetina, siis ARPANETi nime all. ARPANET’is liikusid ka esimene e-kiri, kui ka toimus esimene digitaalne vestlus. Tegu oli oma ajamõistest väga uuendusliku süsteemiga, sest see võimaldus nii otse suhtlust erinevate arvutite vahel, mis omakorda tähendas et võrk ei olnud enam tsentraliseeritud. See omakorda tähendas lihtsamat töökindlamat süsteemi.  Kuid alati ei ole sellised uuenduslikud lahendused tulnud välja õigel ajal, vahel on olnud toode hea, kuid ümbritsev...
Lisateave

Aga miks me ei Gopherda Bobr’it?

Kujutis
Osad tehnoloogiad tulevad, et jääda, teised see eest lähevad, selleks et minna. Lihtne. Kogu tehnoloogia sektori võiks võtta julgelt kokku sõnadega, et igav siin ei hakka ja iga päev tuleb midagi uut, mille üle otsustavad kasutajad, kas see jääb või mitte. Kas teate, mis seob aastaid 1971,  1972 ja 1976? Või mis ühendab inimesi kellest ühte teatakse Ray, teist Larry ja kolmandat Elizabethi nime järgi? E-mail ühendab. See on üks tehnoloogia mis on tulnud et jääda ning kasvada. 2022 aastaseisuga oli maailmas  üle 4,25 miljardi aktiivse emaili konto omaniku. Kes saatsid kokku ca 3.1 miljonit kirja sekundis. Aga tulles tagasi eelpool mainitud kolme nime juurde siis Ray Tomlinson töötas Cambridges välja süsteemi, mis kasutas @ sümbolit selleks, identifitseerida adressaati. Aasta hiljem 1972 töötas Larry Roberts välja esimese programmi, mis võimaldas e-kirju hallata. Elisabeth II oli esimene riigipea, kes kasutas Arpanet’i selleks et saata e-kirja. Ja kui tulla tagasi olevikku, ei k...
Lisateave

Kas jälgida või mitte jälgida? Selles ei ole küsimus.

Kujutis
Avalik interneti ruum Eestis on väga selgelt mõjutatud suurtest tehnika hiidudest ning nende poolt pakutavatest teenustest. Ja kuna tegu on tasuta teenustega enamasti, siis peaks väga selgelt endale selgeks tegema, et isik, kes tarbib teenuseid on toode ning sellest mõõda kahjuks ei pääse. See omakorda tähendab, et andmed liiguvad edasi kuhugi kolmandatesse kätesse, mis oma korda jõuavad ringina tagasi meie ekraanidele. Näiteks, lõpetasid lõhnaküünalde otsimise netist, järelikult on aeg reklaamida mähkmeid (1).  Tavameedia kahjuks sõltub veebireklaamidest, mis omakorda soodustavad jälgimismehhanismide kasutamist ning loomist.   Samas vaadates otsa riigi, eelkõige E-riigi teenustele siis siin on peidus üks suur võimalus. Kui hetkel pääseme ligi läbi terviseportaali oma tervise andmetele, või vaadata läbi eesti.ee lehe, kui kaua kehtivad autojuhi load, või, kes on teinud päringu minu dokumentide kohta. Ehk oleks siin võimalus luua ka keskkond, kus eesti kodanik, näeks ka se...
Lisateave