Kuidas ma (peaaegu) andsin oma parooli printsile – ja mida Kevin Mitnick selle kohta arvaks?

Mõni aeg tagasi sain meili, mis väitis, et mu abi oleks kohe kohe vaja suve päevade korraldamisel. Saatja? Loomulikult HR osakonnast E. Kiri oli nii veenev, et korraks tekkis tahtmine klõpsata lingil mis suunas oma kuvandi järgi meie Sharepointi. Õnneks tuli meelde vana hea reegel: kui see tundub liiga kiireloomuline ja veidi teema kauge, siis tõenäoliselt on see õngitsus.

Õngitsusrünnakud (phishing) on muutunud nii peeneks, et isegi kogenud kasutajad võivad lõksu langeda. See pole enam ainult „tere, ma olen prints Nigeeriast“ tüüpi kiri. Nüüd on need hästi kujundatud, korrektse keelekasutusega ja näivad tulevat usaldusväärsetelt allikatelt.

Kevin Mitnick, endine häkker ja nüüdne küberturvalisuse ekspert, pakkus välja lihtsa, ent tõhusa valemi IT-turvalisuse parandamiseks: tehnoloogia + koolitus + reeglid.

Alustame tehnoloogiast. Kaheastmeline autentimine (2FA) on nagu turvavärav, mis nõuab lisaks paroolile veel üht kinnitust – näiteks koodi telefonist. See võib tunduda tülikas, aga uskuge mind, see lisakiht võib päästa teid paljudest probleemidest. Lisaks tasub kasutada usaldusväärseid viirusetõrjeprogramme ja hoida tarkvara ajakohasena.

Tehnoloogia üksi ei piisa, kui inimesed ei tea, kuidas seda õigesti kasutada. Regulaarsed koolitused, mis õpetavad töötajaid ära tundma õngitsuskirju ja muid ohte, on hädavajalikud. Lihtne test: kui saad meili, mis palub sul kiiresti midagi teha, mõtle korra – kas see on tavapärane?

Selged ja lihtsad reeglid aitavad vältida segadust. Näiteks: „Ära kunagi jaga oma parooli e-posti teel“ või „Kui saad kahtlase meili, teavita sellest kohe IT-osakonda“. Need reeglid peaksid olema kõigile teada ja kergesti kättesaadavad.

Kokkuvõtteks

Õngitsusrünnakud on tõsine oht, aga neid saab ennetada, kui kombineerida tehnoloogilisi lahendusi, inimeste teadlikkuse tõstmist ja selgeid reegleid. Nagu Kevin Mitnick ütleb: turvalisus on meeskonnatöö.