No mida võrku?

Kui nüüd kõik Agu Sihvka puhul algusest saadik ära rääkida, siis kunagi ma ei olnud IT’s. Nüüd olen. Otsustasin võtta ette pärast COVID’it karjääri muutuse tulla ära sektorist, mis ei toonud enam sära silmadesse ja proovida midagi uut. Kuna olin kokku puutunud erinevate tarkvarade arendusega, olles kliendi pool osutus valituks info tehnoloogia. Aga kus kohast alustada? Valikuid oli mitmeid. Alates näiteks igasugustest sertifikaatidest, tarkvaraarendajaks õppimise koolitustest kuni ülikoolini välja. Õnneks olen kõiki neid proovinud, nii et võin ülevaadet andes anda teenusekasutaja garantii. Minu esimeseks valikuks osutus selline koolitus/kursus, mis vältas 6 kuud ja hoomas kõike alates andmebaasidest kuni siis frontendi arendamiseni. Toimus asi Pythonis nii, et oli päris hea alustajale (minu varasem kogemus oli seotud vaid vähesel määral VBA jms katsetamistega). Kui avanesid järgmised võimalused, liitusin ka sellise koolitusega nagu Vali IT! – tuleb tunnistada, et antud 4 nädalat intens...

  ... üks neist võttis õlle, teine võttis õlle, mille koostist kõik teadsid ja kolmas pruulis oma õlle ise. Ehk kuidas on seotud omavahel õlu ja tarkvara litsentsid? Lühidalt võiks juba asja kokku võtta, kui et asi on retseptis.  Tarkvaraarendajad seisavad silmitsi küsimusega, millist litsentsi oma koodi jaoks valida, sest litsents määrab selle, kuidas ja kes saab tarkvara levitada ning muuta. Neist kolm laialdasemalt levinut on EULA, GNU GPL ja BSD. EULA kindel eelis on intellektuaal omandi kaitse. See oma korda võimaldab tulusamat ärimudelit ning aitab samuti kasvatada ka kõrval seisvaid teenuseid näiteks klienditoe teenus ja tarkvara uuendused. Ehk kus seda rakendada, kui tuua paralleel õllemaailma – kui oled leiutanud õlle, mis sisaldab alkoholi ja  mis sama aegselt teeb olemise lõbusaks aga näiteks alkomeeter ei näita seda, siis oleks seda päris hea kasutada. GNU GPL on palju avatuma suhtumisega. Tarkvara on avatud lähtekoodiga ja kõik võivad seda vabalt levitada, ku...

 Eelmine sessioon aines IT süsteemide projektid ja nende juhtimine rääkisime tehnoloogia arengust ja sellest kuidas inimesed ei ole valmis muutusteks. Näiteks kui püramiidide ehitamisest on möödas sinna 4000 aasta kanti, trüki sõna hakkas levima 16. sajandil. Ja ning esimesest interneti eelasest on möödas vähem kui sajandi jagu aega. Aga kuhu me siis jõudnud ka oleme siis selle ajaga? Mõtlesin natuke vaadata tagasi tehnoloogiatele, mida on inimkond viimasel hoolega kasutama hakanud.  Kuigi ka autonduse alguses katsetati elektrifitseerimise teel liikuvate autodega vajus see tehnoloogia peagi unustuste hõlma. Nüüdseks on siin aset leidmas muutus. Järjest enam autotootjaid tulevad turule uute elektriautodega, ja kuna tegu on enamasti kõige kaasaegsematel tehnoloogiatel lahendustega, siis tuleb lisaks elektri mootoritele kaasa ka muid omadusi, mida tehnoloogia võimaldab kasutusele võtta. Näiteks ise sõitvad või pikkivahet hoidvad lahendused.  Suured muutused on toimunud ka me...

 Kindlasti tundsite postituse pealkirjas ära ühe ammustest aegadest pärinevat tuntud teost. Või näiteks „Boom boom clap... Boom boom clap“. Ka see võiks kindlasti tuttav ette tulla. Kuigi mõlemad on tuntud on tegu esimesel juhul vabalt taasesitatava teosega, teisel juhul on tegu autori õigustega kaitstud teosega(1).  Vaatasin otsa WIPO (Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon) poolt hallatavatele süsteemidele ning silma jäi kaks lahendust, mis on nende poolt välja töötatud, kuid on sama erinevad oma edukuses nagu eelpool toodud kahte muusikapala katvad autoriõigused (või siis nende puudumine).  Üks neist ongi see sama – autoriõigused. Kui süsteem näeb ette, et autor omab teose õiguseid 70 aastat, enne kui teos muutub vabalt kasutatavaks, siis kaasaegse tempo juures on 70 aastat väga pikk aeg. Digitaalne sisu levib väga kiiresti, on muutuv ja pole kuidagi reglementeeritud. Näiteks kas meemid kuuluvad autoriõiguste alla? Või kas striimid peaksid olema autori õigustega...

 Kuna inimese eelased on pärit savannist (1) siis meie jaoks on džungel olnud alati natuke võõrastav, olgu ta siis koosnev puudest, betoonist ja terasest või siis kaablitest ja serveritest. Ja selleks et džunglis ellu jääda on alati kehtestatud reeglid, ära liigu üksinda, ära ületa teed siis kui punane foor põleb ja ... nagu võrgudžunglis väga otseselt kehtestatud netiketti polegi... On olemas küll soovitused, mida tunnustatakse juba eelmise sajandi lõpust, aga needki on osaliselt jalgu jääma hakanud ajale. Mitte küll otseselt kõik, kuid mõni siiski. Kui ma vaatasin otsa netiketi nii nimetatud kümnele käsule jäi mulle silma üks, mis ma tunnen vajaks vast erilist kohendamist: „Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust“. Kui 90’datel oli tegu vägagi ajakohase ja õigel kohal oleva soovitusega, sest interneti kiirused olid teised ning see omakorda tähendas pikemat ajakadu andmete ja info kätte saamisel, siis nüüdseks tavakasutaja jaoks ei tohiks see enam olla probleem. Kiirused on mä...

Avalik interneti ruum Eestis on väga selgelt mõjutatud suurtest tehnika hiidudest ning nende poolt pakutavatest teenustest. Ja kuna tegu on tasuta teenustega enamasti, siis peaks väga selgelt endale selgeks tegema, et isik, kes tarbib teenuseid on toode ning sellest mõõda kahjuks ei pääse. See omakorda tähendab, et andmed liiguvad edasi kuhugi kolmandatesse kätesse, mis oma korda jõuavad ringina tagasi meie ekraanidele. Näiteks, lõpetasid lõhnaküünalde otsimise netist, järelikult on aeg reklaamida mähkmeid (1).  Tavameedia kahjuks sõltub veebireklaamidest, mis omakorda soodustavad jälgimismehhanismide kasutamist ning loomist.   Samas vaadates otsa riigi, eelkõige E-riigi teenustele siis siin on peidus üks suur võimalus. Kui hetkel pääseme ligi läbi terviseportaali oma tervise andmetele, või vaadata läbi eesti.ee lehe, kui kaua kehtivad autojuhi load, või, kes on teinud päringu minu dokumentide kohta. Ehk oleks siin võimalus luua ka keskkond, kus eesti kodanik, näeks ka se...